Meie klassis õpib 9 õpilast - 3 tüdrukut ja 6 poissi. Oleme üles kasvanud looduse keskel ja sellepärast on ka meie mõtteviis ja igapäevaelu üsna palju looduse poole kaldu.

kolmapäev, 20. november 2019

Etendus "MOMO"

Käisime koos 6. klassiga Tallinnas NUKU teatris ja Eesti Tervishoiu Muuseumis. NUKUteatris vaatasime Mait Jooritsi lavastatud etendust "MOMO". Ka seekord tegime kirjandusõpetaja Kairitiga põhjaliku eeltöö, lugedes tundides katkendeid Michael Ende raamatust "MOMO". See muinasjutt-romaan kirjutati Itaalias 1973. aastal ning on nüüdseks müüdud üle 7 miljoni eksemplaari ja mis on ühtlasi ka tema rahvusvaheliselt kõige edukam teos. Lisaks ühisele lugemisele, tuletasime koos õpetajaga meelde ka põhitõed, kuidas kirjutada etendusest arvustus.

Täname NUKUteatrit, kes jagasid meiega etenduse reklaampostrit ja fotosid etendusest. Fotode autor on Gabriela Liivamägi




Meie väikesed arvustused 13. novembril toimunud etendusest "MOMO".

Sandra 
13. novembril käisime kogu klassiga Tallinnas NUKUteatris vaatamas etendust “Momo”. Lugu rääkis aja kaotusest ja sellest, kuidas aeg möödub midagi tehes. Hallid Härrad olid need, kes inimestelt aega ära võtsid. Nad on nagu nutiseadmed, kes sinult aega ära võtavad. Momost peeti lugu sellepärast, et ta aitas alati kõiki ja oli lahke tüdruk. Momo oli eriline, sest alati, kui linnaelanikel oli probleem või tüli, oli tema ikka abiks. Esimese vaatuse jooksul ei rääkinud Momo midagi. Minu arvates ei öelnud ta midagi sellepärast, et ta kartis, et keerab midagi kihva või lihtsalt sai aru, et oli nii tõsine olukord, et oli vaja rääkima hakata. Minu arvates tegid etenduse juhid väga head tööd, eriti kunstnik, dramatiseerija ja lavastaja. Kõige huvitavamat rolli mängisid tänavapühkija Beppo (Andres Roosileht) ja konstaabel Fusi (Leino Rei). Neile elasin ka kõige rohkem kaasa. Lavakujundus oli väga hästi teemaga kooskõlas ja huvitavalt üles seatud. Lava taga seinal olev videosein oli väga lahe ja huvitav uuendus. See aitas kogu loost paremini aru saada ja oli loo sisuga kooskõlas. Just see videosein ja kogu lavakujundus jäid mulle eriti eredalt meelde. Etendus tekitas minus huvitavaid mõtteid ja tundeid. Näiteks pani see mind mõtlema, kuidas me oma aega kujundame ja mida me sellega teeme. Raamatu lugemine klassis järjejutuna andis hea ettekujutuse etendusest ja oli ka hea ettevalmistus teatrikülastusele.

Karl Markus 
Etendus rääkis sellest, kuidas inimestel ei ole kunagi piisavalt aega. Näidendi peategelane oli noor tütarlaps Momo, kellel oli eriline võime teisi inimesi kuulata nõnda, et nad unustasid ära kõik halva, mis neil meeles oli olnud. Sellepärast meeldis ta kõigile linnaelanikele. Nad tõid talle toitu ja muid vajalikke asju. Kuid kui linna tungivad Hallid Härrad, kes tahavad ära röövida inimeste vaba aja, tuleb Momol nad peatada. Etendus oli sisult väga kiire tempoga, andes vaatajale veidi liiga vähe aega, et laval toimuvast aru saada. Lavakujundus oli tehtud väga arukalt, nõnda sai neid kasutada mitmes erinevas kohas. Etenduse esimeses vaatuses ei öelnud Momo ühtegi sõna, kuid see oli mõeldud selleks, et etendust huvitavamaks teha. Minu arvates olid etenduse juhid teinud väga head tööd, tänu sellele sujus kogu etendus väga hästi. Kõik näitlejad tegid oma parima, et oma rolli võimalikult hästi mängida ning kõigil tuli see väga hästi välja. Minu lemmiknäitlejad olid Doris Tislar, kes mängis Momot, ja Andres Roosileht, kelle suurim roll oli tänavapühkija Beppo. Etenduse tegid veel huvitavamaks erinevad efektid ning videod, mida lasti suurelt ekraanilt. Need tegid etenduse lihtsamini jälgitavaks. Veidi aitas etendusele juurde ka see, et olime klassis raamatust juppe lugenud.


Kusti
Etendus rääkis loo Momost, kes elas vanas amfiteatris, aga siis hakkasid linna tulema hallid mehed, kes varastasid inimeste aega. Nad olid nagu nähtav ajatus. Momo oli väga sõbralik väike laps, kelle eest inimesed hoolitsesid, sest ta oli hea sõber ja aitas muresid lahendada. Esimese vaatuse ajal Momo ei rääkinud. Ma arvan, et põhjus oli selles, et ta oli tegelikult tumm, aga teine vaatus toimus teises dimensioonis. Kõige paremat tööd tegi lavastaja Mait Joorits.  Kõige paremini mängis oma rolli kilpkonn. Ta oli kõige huvitavam. Elasin kilpkonnale kõige rohkem kaasa, sest tal oli kõige pingelisem roll. Etenduse heli, valgustus ja taust tegi ka sisu paremini arusaadavaks. Kõige üllatavam oli see, et Hallid Härrad tegi e-sigaretti. Etendus pani mind mõtlema minu elu ja tegude üle. Muidugi aitas etendusest paremini aru saada ka see, et me lugesime enne klassis raamatut. See oli minu senistest teatrikülastustest parim etendus, mida olen näinud. Selle lavastamine oli tõesti hästi läbi mõeldud ja see oli hästi teostatud.

Erik 
See lugu rääkis väikesest tüdrukust Momost, kes elas amfiteatris. Etendus algas sellega, et Momo leidis sealt konstaabel Fusi, kes tahtis ta viia lastekodusse. Aga tänavapühkija Beppo ei lasknud teda sinna viia. Siis tulid lavale kunstnik Nicola ja baaritädi Nina. Hallid Härrad olid inimesed, kes röövisid teistelt inimestelt aega ja Momo võitles nende vastu. Linnakese inimesed hindasid Momot, sest Momo oskas hästi kuulata. Momo ei rääkinud, sest ta oli arg. Kõik näitlejad tegid head tööd, kõik mängisid oma rolli hästi.

Eerik 
Sündmustik oli väga arusaadav juba kohe etenduse algusest peale. Lugu keerles enamasti Hallide Härrade ümber, kes tahtsid inimestelt aega varastada. Nende tegevus meenutas mulle tänapäeva inimesi, kellel pole üldse aega. Linnaelanikud hoidsid Momot sellepärast, et ta oskas kuulata ja probleemidele lahenduse leida. Ma arvan, et Momo ei rääkinud sellepärast esimeses vaatuses, et keegi ei olnud talle õppetanud rääkimist. Minu arvates kõige parema juhi töö tegi lavastaja Mait Joorits. Lava oli väga hästi kujundatud. Väga hea tööd tegi ka Getter Meresmaa, kes mängis kilpkonna. Ta meeldis mulle sellepärast, et ta tuli, oli ja tegi ja tänu sellele päästis ka Momo. Elasin Momole kaasa, sest tal oli vaja palju tööd ära teha. Lavaefektid olid päris head. Mulle meeldisid video, valgus- ja heliefektid. Need aitasid paremini loole kaasa. Etendust vaadates tekkisid minus ärevad tunded ja natuke kurb meel ka. Minu arvates aitas raamatu lugemine loole palju kaasa.



Markus 
See etendus rääkis ühes väikesest tüdrukust nimega Momo, kes oli kodutu, aga elas amfiteatri varemetes. Kogu linna elanikud on Momo sõbrad. Kord tuleb Momot küsitlema politseinik Fusi. Fusi ei saanud aru, et kuidas saab üks laps elada tänaval. Momo sõbrad räägivad, et tal on seal hea, kuna soe toit on kogu aeg olemas ja ta oli hea kuulaja ja aitas teisi. Momot ei tohi kindlasti ära viia. Momo oli esimeses vaatluses vait, aga teises vaatluses rääkis. Minu arvates Momo ei rääkinud sellepärast, et ta tahtis teised ära kuulata ja neile lahendusi pakkuda. Kord tuli Momo juurde kilpkonn Kassiopeia, kes viis Momo meister Stunde juurde. Stunde ütles Momole, et aeg saab otsa ja Momo peab Hallid Härrad peatama, sest need röövivad inimeste aega. Hallid Härrad olid hallides ülikondades e-sigarettide tõmbajad, nad olid kiilakad ja karjusid inimeste peale, kui neile miski ei meeldinud. Nad olid ka kõik vanurieas, näod krimpsus. Hallid Härrad olid väga hästi tehtud ja see oli väga leidlik, et nad ei kasutanud reastumisel 12 inimest, vaid kasutasid 6 inimest ja ülejäänud  pandi sinna projektoriga. Mind üllatas see, et Hallid Härrad nii kurja näoga olid ja suitsetasid e-sigaretti. Meelde jäigi kõige rohkem Hallide Härrade käitumine. Raamatu lugemine aitas kindlasti etenduse vaatamisele kaasa, kuid mõne asja puhul jäi küsimus õhku. 

Kristina 
„Momo” etendus rääkis loo tüdrukust, kes elas amfiteatris. Alguses ei saanud ma sündmustest eriti hästi aru. Momol oli palju häid sõpru, sest ta oskas rääkida ja ei pidanud enda rääkimist oluliseks. Äkki tulid Hallid Härrad välja ja tahtsid inimeste aega endale saada, nad pakkusid inimestele raha ja muid asju, mida inimesed endale ihkasid saada. Mulle meenutab see tegevus näiteks seda, kui me õhtuti näiteks telefonis istume ja siis see aeg lendab kiiresti. Linnaelanikud tegid Momole süüa ja hoolitsesid tema eest, sest ta oskas inimesi ära kuulata ja lahendust leida. Momo esimese vaatuse ajal ei rääkinud sellepärast, et ta ei pidanud rääkimist oluliseks ja sai ilma selleta ka hakkama. Minu meelest tegid kõik teatriinimesed head tööd. Momo ja Hallide Härrade roll oli väga huvitav. Momo meeldis mulle sellepärast, et ta aitas aja inimestele tagasi saada. Video, valgus ja muusikaline kujundus olid väga hästi ära kasutatud. See oli väga hea etendus ja see aja mõte oli ka väga hea, mille põhja etendus teha. See etendus tekitas minus häid tundeid. Raamatu lugemine klassis aitas mul natuke paremini aru saada, mis etenduses toimus. See etendus meeldis mulle väga ja ma ootan juba uusi teatrikülastusi. 

Kristi
Lugu rääkis ühest tütarlapsest, kes kutsus end Momoks. Tema elukoht asus mahajäetud amfiteatris. Kuigi Momol polnud kodu, oli tal väga palju sõpru, kes veetsid temaga hea meelega aega. Keegi ei raatsinud temast lahti öelda, sest tal oli üks eriline omadus: ta oskas hästi kuulata inimeste probleeme. Ühel päeval saabusid sinnakanti Hallid Härrad. Nende kohustus oli inimestelt aega varastada. Õnneks oli Momol teada, mida ette võtta. Minu arvates oli etendus väga huvitav. Selle põhimõte oli arusaadav, kõik oli sujuv ning kuskilt ei jäänud toppama. Näitlejad oskasid tegelasi päris hästi väljendada. Minule meeldis eriti Beppo, sest ta oli lahe sell. Lavastuse vorm sobis täisulikult loo sisuga kokku. Kõik oli kooskõlas. Kogu see etendus jääb mulle kauaks mälestustesse, ma niipea seda küll ei unusta.



Juhan 
Etendus rääkis ühest tüdrukust nimega Momo, kes päästis linnarahva Hallide Härrade kavatsuste käest. Momo oli eriliste võimetega tüdruk, kelle läheduses inimesed ei tülitsenud ja fantaasia hakkas lendama, kuna Momo oskas kuulata. Hallid Härrad olid härrad, kes röövisid inimestelt vaba aja, et seda kasutada enda huvides. Päriselus on Hallid Härrad nutiseadmed, mis röövivad inimestelt vaba aja. Esimeses vaatuses Momo ei rääkinud ja tal polnudki vaja seda teha, kuna tema ümber lahenesid kõik asjad ise ära. Teises vaatuses Momo pidi rääkima hakkama, et seletada oma sõpradele, et Hallid Härrad röövivad nende aega. Etenduse juhid tegid head tööd, kuna etendust oli mõnus vaadata. Mulle meeldis osatäitjatest kõige rohkem näitleja Andres Roosileht ehk Beppo ja agent PBD/623/f, sest ta mängis oma rolle väga ilmekalt. Videod, valgus ja heli muutsid etenduse arusaadavamaks ja ilmekamaks. Videod olid kogu etenduse taustaks ja kui tegevus muutus, siis muutus ka video. Ma oleks etendusest teistmoodi aru saanud, kui me ei oleks klassis enne raamatut lugenud. Kokkuvõtteks võib öelda, et midagi üllatavat ei olnud, aga etendus tekitas väga palju huvitavaid mõtteid.

reede, 18. oktoober 2019

Joonistused lilledest

11:48 Posted by Sirje Lulla , No comments
Tahan teiega jagada oma seitsmendike imelisi kunstiteoseid. Mulle ikka meeldib pärast tihedat tööpäeva ära eksida meie kooli kunstiklassi ning piiluda, millega seitsmendikud parajasti käsil on. Nad teevad õp Kristinaga nii palju toretaid ja ilusaid töid, mis on ka mind innustadanud uuesti joonistama. Ma tunnen tohutut uhkust nende andekate noorte üle.

klassijuhataja Sirje 










laupäev, 5. oktoober 2019

Õpetajate päev

12:56 Posted by Sirje Lulla , , , No comments
Taas on käes õpetajate päev ja kuigi ma olen õpetaja rollis juba neljandat aastat, millest kaks ja natuke peale aastat on nautida saanud ka klassijuhataja põnevaid väljakutseid. Siis päris ausalt pole ma veel ikka selle, nüüd juba mitte väga uue rolliga, ära harjunud. Omast arust nagu ei tee midagi erakordset, et peaks su ametile ühel päeval aastas tähelepanu pöörama. Aga päris ausalt - oli ikka meeletult äge tunne istuda saalis, kui mu seitsmendikud saali kõndisid. Pea kõigil seljas seelikud või kleidid. Ega ma kohe saanudki aru miks, sest ma tundsin suurt uhkust, et meie noormehed on nii julged ega pelga natuke ülevõlli etteasteid. Ja siis kandsid nad ette kümme tõeliselt isikupärast luuletust ning nad kõik olid minust. Jeerum, kui lahe see oli! Tänan teid seitsmendikud selle tõeliselt vahva õpetajate päeva kingituse eest.
Teie klassijuhataja Sirje

Kristina
Kõnnib koolis särasilm
Olgu väljas kole ilm,
Naljakas ja tore ka,
Ei ta vastu keegi saa.

Erik
Poistele teeb vahel säru
Kui tal päev on olnud näru,
Seda harva juhtub aga,
Sest poisid on nii vagad.

Juhan
Lulla tegi nalja,
Ajas lapsed klassist välja,
Metsikusse loodusesse,
Keset putukaid ja usse.

Sandra
Õpetajal rõõmus nägu
Isegi kui ilm on maru,
Ütleb tere kõigile,
Kasvõi porikärbsele. 

Kristi
Mis on vahe savil-mullal
seda öelda teab vaid Lulla.
Ta iga metsasitika
võib põdraks motiveerida.

Markus
Ainult üks õpetaja koolis,
Kes teab loodusest kõike kõike,
See õpetaja Sirje Lulla ,
Looduses ta ringi hullab   

Kusti
Õpetaja Sirje,
päeva graafik kitsaks sul läheb,
kodus pole ka aega,
lähed parem maailma kaema.

Karl Markus
Kui ta saaks siis õue läheks
Ja ka sellest jääks veel väheks,
Matkama ta tahaks minna,
Ja kui saaks siis jääkski sinna.

Eerik
Oleks siis võimalus
Koolist teeks ta atelijee,
Olgu seelik, sall või pink,
Valmis teeks ta kohe need.


pühapäev, 22. september 2019

Mugavusmatk Mändjalas

09:22 Posted by Sirje Lulla , , , No comments
Septembrikuu eelviimasel reedel võtsime ette oma selle õppeaasta sügismatka. Seekord oli see sõna otseses mõttes mugavusmatk, sest me sõitsime sihtpunkti bussi ja autoga ning siis järgmisel hommikul mugavalt jälle koju. Plaan oli meil läbida Mändjala Surfiklubi surfitundi ja siis puhata Mändjala kämpingus. Kahjuks ei teinud ilmad meiega koostööd ja me pidime jaheduse tõttu oma surfitunnid ära jätma. Aga see meid ei heidutanud ja me otsustasime sellest hoolimata ikkagi koos Mändjalga minna. Õnneks oli seal ketasgolfi rajakene ja kõik muu on ajalugu ...

 *     *     *

Kristina
Septembri alguses arutasime koos õpetajaga, kuhu sel aastal matkale minna. Meil tuli igasuguseid mõtteid. Lõpuks otsustasime, et kõigepealt lähme Mändjalga. Matkapäeval sõitsime mina, Kristi ja Sandra õpetaja Sirje autoga ööbimispaika. Poisid sõitsid bussiga. Kui me peale otsimist maja üles leidsime, valisime endale toad ja seadsime end sisse. Alles pärast seda jõudsid poisid kohale. Hiljem jalutasime Nasva poodi. Tagasi tulles hääletasime end koos Sandraga auto peale, aga õpetaja Sirje poleks lubanud meil seda teha. Õpetaja oli meis natuke pettunud. Aga õpetaja tegi meile õhtusöögi ja see oli väga maitsev! Peale õhtusööki käisime rannas jalutamas. Kuna õhtu venis pikale, siis kutsus õpetaja meid korrale. Kahju, et surfamine jäi külma ilma tõttu ära, aga muidu oli täitsa vahva!

Erik
20.-21. septembril käisime klassiga Mändjala kämpingus. Sõit sinna oli igav, sõit tagasi oli igav ja ega vahepealne osagi ülearu lõbus polnud. Mändjalas pidime minema surfitundi, aga see jäi külma tõttu ära (vesi oli +8°C ja õhk oli +13°C). Seal oli ka discgolfi rada, aga see oli lühike ja halvasti hooldatud. Ühe raja viskeplatvorm oli katki. Pärast discgolfi mängimist läksime Nasvale poodi. Täpselt ei oskagi öelda, kui kaugel pood oli, aga läksime sinna ja tulime ka tagasi jalgsi. Toad jagasime ka kuidagimoodi ära, aga jälle ei oskagi täpselt öelda, kuidas. Kui pimedaks läks, siis läksime õue, sest toas hakkas igav. Õues hakati lipukat mängima, aga mina ei saanud, sest mul põlved valutasid ja ma ei tohtinud neid koormata.


Karl Markus
Kui olime bussiga Mändjalga jõudnud, siis uurisime esimese asjana maja läbi, kuid ei leidnud midagi huvitavat. Jätnud asjad ööbimispaika, läksime ketasgolfi mängima. See oli päris tore, aga rada oli suhteliselt jama. Kui rada läbi sai, läksime tagasi majja ja sättisime ennast sisse. Mõne aja pärast tekkis meil mõte minna jalgsi poodi. Kogu tee hääletasid poisid autosid, aga mitte keegi ei võtnud peale. Poodi jõudes olime üsna väsinud. Tagasi ööbimispaika jõudes tegime süüa ja sõime. Enne magamaminekut mängisime lipukat ja see oli päris lõbus. Magama jäämisega oli meil raskusi, sest ülalkorrusel käis õudne trampimine ja kisa. Lõpuks siiski õnnestus meil magama jääda.

Kristi
Mändjalga kohale jõudes suundusime discgolfi mängima. Ma sain tänu klassikaaslastele selle mängu enam-vähem selgeks. Pärast seda arvasime, et oleks tore korraks Nasva poest läbi käia. Tee oli pikk, kuid koos kaaslastega minnes läks aeg nagu lennates. Õhtu poole ajasin juttu oma klassijuhatajaga. Enne magamajäämist mängisime veel paar lipumängu ka. Laupäeval koju jõudes veetsin kogu ülejäänud päeva diivanil. Minu arvates oli matk päris tore. Sain palju kogemusi ja veetsin mõnusalt aega.

Markus
Kämpingusse jõudes hakkasime oma asju lahti pakkima. Hiljem läksid kõik teised peale minu poodi, mina lihtsalt ei viitsinud. Kõik tulid tagasi 1-eurose asjaga. Tüdrukud olevat saanud hääletades kohe auto peale, aga poisid said auto peale alles 300 m enne Mändjalga. Seejärel oli meil ühise laua taga söömine, jagasime ka matkaüllatusi. Kui kõht sai täis, jalutasime ranna poole. Erik ja Kusti kiusasid Sandrat. Mina läksin treeningtorude peale turnima. Nägin kaugusest, et Kusti ja nüüd juba ka Eerik loopisid Sandrat merekarpidega. Öösel, kui kõik magasid, aga mina, Juhan, Sandra ja Kristina olime üleval, tegime Kusti telefoni pilte ja videosid täis. Päris naljakas oli ülalkorrusel koos teistega märatseda. Hommikul naeris isegi Kusti nende piltide üle. Lõpuks jõudsid kõik elusalt koju.


Sandra
20. septembril läksime klassiga Mändjalga matkale. Surfitund jäi külma õhu ja vee tõttu kahjuks ära. Selle asemel mängisime discgolfi, mis oli ka väga lõbus. Pärast seda lõbutsesime niisama ringi ja veetsime aega kämpingus. Peagi tehti ettepanek minna Nasvale poodi. Poodi minnes proovisid poisid hääletada, aga ükski auto ei peatunud. Tagasi tulles proovisin mina ja Kristina ka hääletada ning saimegi ühe lahke naisterahva auto peale. Õpetaja Sirje ei olnud õnnelik, et me hääletasime, aga ega ta väga kuri ka meiega ei olnud. Umbes pool tundi hiljem jõudsid ka poisid hääletades tagasi kämpingusse. Üllatuseks olid nad saanud õpetaja Terje auto peale. Pärast sõime õhtusööki ja lollitasime niisama. Minu arvates oli see lahe matk.

Eerik
Mändjalga läksime kell 14.55 bussiga. Kohale jõudsime umbes kell 15.45. Seal me pakkisime asjad lahti ja läksime discgolfi mängima. Seda me mängisime umbes tund aega. Pärast seda otsustasime suurest igavusest poodi minna. Sinna me läksime ka umbes üks tund. Tagasi jõudes hakkasime sööma. Söögiks olid vorstid ja matkaüllatused. Õhtul tegime veel paar tiiru mere ääres ja jalutasime metsa vahel ringi. Magama jäime umbes südaööl. Hommikul sõime juustusaia ja tegime veel ühe tiiru discgolfi rajal. Ning siis tuli meile minu isa järele.

Kusti
Kõik sai alguse klassijuhatajatunnist, mil valisime välja, et lähme Mändjalga surfitundi. Läksime sinna ühel reedel. Poisid läksid bussiga, tüdrukud õpetaja autoga. Kui poisid kohale jõudsid, olid tüdrukud juba ammu seal. Kahjuks jäi plaanitud surfitund ära. Aga see meid väga ei häirinud, sest mängisime hoopis discgolfi. Lõpuks hakkasime poodi minema. Sinna oli pikk maa. Kohale me kuidagi jõudsime, aga tagasitee oli vaev. Õnneks saime lõpuks auto peale. Öösel hakkas juhtuma palju asju. Me laamendasime teisel korrusel. Kui mina juba magama tulin, siis Juhan ja Markus ikka möllasid edasi. Lõpuks oli möll nii suur, et õpetaja pidi keelama. Siis saabus hommik ja läksime koju.


Juhan
Kui me olime Mändjalga jõudnud ja toad välja valinud, läksime discgolfi mängima. Mul ei läinud discgolfis eriti hästi. Pärast seda tahtsime käia poes. Kuna pood asus kämpingust üsna kaugel, siis proovisime hääletada. Ma hääletasin kokku umbes viiekümne auto peale, aga nad ei peatunud. Lõpuks tuli õpetaja Kaskmäe ja võttis meid auto peale. Õhtul mängisime lipumängu ja edasi läks nagu tavaline klassiöö

*    *    *

neljapäev, 12. september 2019

7. klassi kohustuslik kirjandus

11:54 Posted by Sirje Lulla , No comments
Uus õppeaasta on alanud ja samuti tuleb meil ka see aasta lugeda kirjanduse tundide raames läbi mõningad raamatud. Ja need on...

28. oktoobriks loeme läbi Peeter Südda "Suur Tõll. Saaremaa vägimees", mis esmakordselt avaldati 1883 aastal. Peeter Südda sünnikohaks on Viki küla Tammiku talu, mis asub meie koolist umbes 10 km kaugusel. Peale Suure Tõllu lugude üleskirjutajana oli Peeter Südda ka näiteks kooliõpetaja, köster ja esimese eestikeelse maakondliku ajalehe Saarlane tegevjuht. 


25. novembriks tuleb meil läbi lugeda Friedrich Robert Faehlmann "Müütilised muistendid", mis sisaldab seitset kunstmuistendit nagu "Koit ja Hämarik", "Loomine". Fr R Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst, kes rajas Tartu ülikoolis tee kardioloogiale ning olles Eesti mineviku romantiline austaja, tõstis ta esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.


06. jaanuariks loeme me Otfried Preußleri teoste "Krabat", mis jutustab loo hulkurpoiss Krabatist, kes läheb tontlikusse veskisse õpipoisiks. Peagi leiab Krabat end pahatahtliku võluri ja üleloomulikke mustade jõudude võimusest.  Otfried Preußler on üks tuntumaid saksa lastekirjanikke, kelle kõrgel stiilitasandil kirjutatud õudusromaanile "Krabat" on omistatud Saksa noorsookirjanduse preemia.


Meie neljandaks raamatuks on Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg". Raamatu autoriks on Eno Raud, kes Fr. R. Kreutzwaldi eepose koolilaste tarvis ümber jutustas. Eepos tuleb meil läbi lugeda 02. märtsiks. Eno Raud oli tuntud eesti kirjanik, kelle sulest on tulnud ka sellised toredad lasteraamatud nagu "Sipsik", "Naksitrallid", "Ninatark muna" jpt.


27. aprilliks tuleb aga läbi lugeda Helga Nõu raamat "Pea suu!", mis on põnev koolijutustus 8. klassi õpilastest ja nende murdeea probleemidest. Helga Nõu on eesti kirjanik ja õpetaja, kes põgenes 1944 aasta septembris Rootsi. Alates 2000. aastats veedab ta osa aastast ka oma Tallinna kodus Eestis.


Kuna Eesti suved kipuvad ikka aegajalt vihmased olema, siis on meil ka suvine raamat aga see on veel kirjandusõpetaja suur saladus ehk teisisõnu selle saame teada alles õppeaasta lõpus.

pühapäev, 8. september 2019

Ilusat 7. klassi!

01:45 Posted by Sirje Lulla No comments

Tehtud! Me jõudsime üheskoos 7. klassis ning täpselt 35 nädala pärast on see kõik imeline mälestus me digitaalses päevaraamatus. See aeg saab täis olema pingelist õppimist, toredaid üritusi ja põnevaid seiklusi. Aga me oleme selleks valmis.

Meie eesmärgid

Kooliasjad on meil alati kaasas
Üheskoos jõuame 8. klassi

*    *    *
9. klassi lõpuks oleme õppereisidega ja klassimatkadega Eestimaale tiiru peale teinud

reede, 7. juuni 2019

Suvevaheajale!

13:31 Posted by Sirje Lulla , , No comments
Kuus tehtud ja 3 õppeaastat on veel jäänud. Aga enne kui järgmist klassi vallutama hakkame, puhkame me ennast suvel korralikult välja. Ja kas pole parim viis suvevaheajale minna, kui tähistada 6. klassi edukat lõppu koos ülejäänud kooliperega ühisel piknikul. Ühisele söögilauale tegime meie puuviljavaagnad.


Lisaks toredale suvealgusele, tuli meil ka nägemist öelda ühe oma klassiõega, kes sügisest 7. klassi alustab juba uues koolis. Tuult tiibadesse sulle Adeele ja leia vahel aega ka meid külastada!